«
»

Karuse Mõis

Karusel asub kirikumõis, kirik ja kabel.
Varagooti Karuse Magdaleena kirik on  Lääne-Eesti vanimaid sakraalhooneid, kusjuures tegemist on mõneti erandliku näitega. Paekivist ehitatud kirikus on kooriruum ja ühelööviline pikihoone, mis koosnes algselt kahest võlvikust. Kooris säilinud võlv on servjooneline domikaal. Pikihoone võlvid on hävinenud, võidukaar ebatavaliselt väike. Aknaavad olid algselt paarikuti. Teravakaareline lääneportaal on kaheastmeline. Kivikiriku algkavatise I etapp - võlvitud koor ja pikihoone rajati tõenäoliselt 13.sajandi III veerandil, enne 1270. aastat, mil sinna maeti ordumeister Otto von Luttenberg, keda peetakse ka kiriku ehitusmeistriks. 1859. aastal rajati läänetorn, läänepoolne uks ja rekonstrueeritud aknad. 1964. aastal puhastati lääneportaal hilisaegsetest lubjakihtidest.

Rahvajutu järgi on Karuse kiriku altari alla maetud palju tähtsaid mehi. Ordumeister Lutterberghi haua juurde pidavat väljaspoolt kirikut suunduma käik, mida tegelikult ei eksisteeri. See-eest on kiriku alt leitud haud 13 luustikuga.
Dokumendid räägivad Vatla junkrust Grewelist, kes vaatamata oma tülile vaimulikega mattis oma naise ema kiriku alla. Vaimulikud seisid aga selle vastu. Hiljem on kirikusse maetud Vatla ja Nehatu mõisaomanike sugukonnaliikmeid.
Arvatakse, et Luttenberg langes 1270. a. leedulaste röövsalga kallaletungi ajal Saaremaalt mandrile. Lahing olevat toimunud Virtsu ja Kesselaiu vahel merejääl. Teised andmed lasevad oletada ordumeistri langemist taganemisel Järisel.

Arvatava ordumeistri pealuu viidi 1930. aatal Haapsallu, kus paigutati Läänemaa muuseumi.

Seisukord on hea, kirikut kasutatakse regulaarselt. Kohapeal on võimalik saada lisainfot. Kohapealne giid eelneval kokkuleppel. Kirikut saab külastada aastaringselt,  tutvumiseks kuluv aeg 30 minutit kuni 1 tund.
Naabruses, Kinksi külas, asub Karuse kalmistu, mis on riikliku kaitse all ja ajaloomälestiste registris. Kalmistu on matuste arvu poolest Läänemaa suurimate seas. Matmistihedust arvestades võib eeldada kalmistule maetute arvuks ligi 4 tuhat isikut. Parkkalmistul eksisteerivad väärikad vanad puud kõrvuti tänase haljastusega. Huvitavaks teevad kalmistu väga erinevad kalmude kujundused – kiviaiad, ratasristid, kaunid sepised, madalad paeplaadid, võimsad marmorplaadid, meistrite valmistatud sammasristid, taluperemehe enda kätega tahutud mälestuskivid jms.
Kalmistu keskel on kaks renoveeritud kabelit. Üks neist, perekond Wistinghausenite oma on ehitatud 1861. aastal tollase Lihula (Leal) mõisa omaniku, keiserliku Venemaa riiginõunik Eduard von Wistinghauseni (1803-1867) ja tema venna õuenõunik Theodori (1810-1859) lese Charlotte von Wistinghauseni sünd. Martin (1813-1903) poolt. Kabeli renoveeris 1993. aastal Henning von Wistinghauseni tellimusel Arne Joonsaar Tallinnast.
Kalmistu vanim matus on dateeritud 1725-1796. Nimesid hauatähistelt: Wistinghausen, Middendorff, Rennenkampff, Starkelberg, Baumann, Temant, Puusepp, Täht, Kochtitsky, Tammpärg jpt.

Seisukord on hea, kalmistut ja hooneid hooldab ja arendab kohalik Kinksi küla selts. Kohapeal on võimalik saada lisainfot, giid eelneval kokkuleppel. Kalmistut saab külastada aastaringselt,  tutvumiseks kuluv aeg 30 minutit kuni 1 tund. Vahemaa piirinaabri Voose mõisani 6 km,  Massu mõisani 9 km. Lähim majutus  Voosemetsa turismitalus (6 km),  kauplus ja postkontor Kõmsil (6 km).