«
»

Kevadine linnutuur Lõuna-Läänemaal


Linnukevad Hanilas


Aeg: jääminekust mai lõpuni
Peatuspaik: Algallika/Voosemetsa/Pivarootsi/...

Objektid:
A. Matsalu piirkond


TEOREHE JÄRV / SAUEMERI
Salevere – Saastna tee ääres, 30 min sõitu ööbimiskohast, vaatlus soovitatavalt autost või erandkorras auto kõrval teelt.  Tegemist on hiljuti merest eraldunud jäänukjärvedega ja neid ümbritsevate, aeg-ajalt üleujutatavate roostike ja rannaniitudega. Tasane liigniiske rohumaa on nii rände-, kui pesitsusajal väga sobilik paik nii veelindudele kui kahlajatele.
Kahel pool teed Sauemere ja Teorehe järve rannaniidul ja üleujutatud lompidel peatuvad ja toituvad kahlajad (kiivitaja, tutkas, veetallaja, tildrid, rüdid, suurkoovitaja), mitmed pardid ja haned, juhuslikult haigrud ja luiged. Sauemere roostikust kostab ka hüübi häälitsusi. Vaatlus päev läbi, pikemad peatused või korduv külastamine. Kõige sobilikum aeg varahommikul ja õhtul hiljem

Lähim vaatamisväärsus Saastna rand, 5 min sõitu.
Lähim vaatamisväärsus Hanila piirkonnas Salevere salumägi, 10 min. sõitu
Lähim öömaja Voosemetsa või Algallika, 30 min. sõitu
Lähim toitlustus ette tellides Aaviku talus Saleveres, 10 min. sõitu

SAASTNA NÄÄRIKIVID
Näärikivide nimeline rändrahnude grupp asub Matsalu lahe lõunakaldal Paga küla kohal, 900 m Saastna - Mäense teeristist kirdes, Nääri talu maal. Rahnud on kergesti leitavad, hõlpsasti ligipääsetavad, hästi vaadeldavad. Rahnud asuvad vahetult veepiiril ja on lainete poolt töödeldavad. Kolm suuremat rahnu ja neist murdunud tükid asuvad lähestikku. Mõõtmetelt on kaks suuremat rahnu üle 6 meetri pikad, suurim kõrgus ulatub 2,7 meetrini. Kogumaht on 29,4 kuupmeetrit.
Kevadrände ajal aprillis-mais ning sügisrände ajal septembris-oktoobris võib Saastna rannas vaadelda hanelisi, peamiselt valgepõsk-laglet, harvem hallhane ja kahlajaid. Kahlajate vaatlemiseks on rand teest ka pisut liiga kaugel. Kõige tõenäolisemalt võib näha kiivitajat, liivatülli, meriskit ja punajalg-tildrit. Paraku on Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja kohaselt rannas lindude rände- ja pesitsusajal liikumispiirang, nii et rahnudele pääseb vahetult ligi ainult talvel või napi kuu aja jooksul suve teisel poolel.

Lähim vaatamisväärsus Sauemeri/Teorehe järv, 5 min sõitu
Lähim vaatamisväärsus Hanila vallas Salevere salumägi, 15 min. sõitu
Lähim öömaja Voosemetsa või Algallika, 40 min. Sõitu.
Lähim toitlustus ette tellides Aaviku talus Saleveres, 20 min. sõitu

KEEMU TORN JA RAND
Keemu sadama juures on kinnise putkaga vaatetorn, kust avaneb vaade 4 erinevas suunas. Rändeajal ja lindude kogunemise ajal võib hea suurendusega vaatetoru abil saada siinsest ornitofaunast hea pildi. Paraku on meri nii kaugel, et sageli jääb binoklist pisut väheks - väiksemaid  liike enam ei erista. Lisaks merele tasub siin ka horisonti või taevalaotust jälgida – päeva jooksul lendab siitkandist kindlasti õige mitu merikotkast mööda või istub mõni neist rannakividel. Kindlasti näeb ka roo-loorkulli ja mõnd juhuslikku pistrikku. Sadama taga pesitsevad kühmnokk-luiged, kes suve teises pooles poegadega muuli ümbruses ringi ujuvad.
Hea vaade avaneb ka Kolmenasva ja Ummika laidudele ja seal elutsevatele ja tegutsevatele lindudele.
Valgepõsk-laglede läbirände ajal võib mõnikord torni ümbritsevatel rannaniitudel korraga näha kuni 7 tuhandet lindu.
Torni all on katusealune piknikupaik, mis on meretuulte eest 3 seinaga varjatud.

Lähim vaatamisväärsus Saastna rand ja Näärikivid, 20 min. sõitu
Lähim öömaja Voosemetsa, 30 min. sõitu
Lähim toitlustus Lihula, Hanila muuseum, Aaviku talu Saleveres (ettetellimisega)

     

KLOOSTRI TORN, LUHT JA JÕGI
Kloostri linnuvaatlustornist saab hea ülevaate Kasari luhast. Nii kevad- kui sügisrände ajal on kõige atraktiivsemaks haneliste ja sookurgede ränne ning peatumine. Kõrgveeseisu ajal ulatub madal veepeegel kaugele luhale põõsastike vahele.
Kasari jõgi on Matsalu Rahvusparki läbivaks arteriks. Ujutavad ju selle jõe veed regulaarselt üle märkimisväärse osa, ligi veerandi rahvuspargi maismaast ehk umbkaudu 40 ruutkilomeetrit luhtasid.
Sildade ümbruses on Kasari jõgi kiirevooluline ja kärestikuline, kus on ka mitmete kalade kudepaigad. Ökoloogiliste tingimuste ja kalastiku koosseisu põhjal kuulub Kasari jõe keskjooks särje-haugi ning alamjooks särje-haugi-tursa jõe tüüpi. Jõgi on kalanduslikult väga tähtis ka siirdekalade, eriti vimma, poolsiirdekalade ja paljude rannikumeres toituvate mageveeasukate sigimispaiga ja rändeteena. Tuntuim nähtus nii sildade ümbruses kui ka Kloostri kandis on kevadine särje kudemine, mis meelitab kokku sadu kalahuvilisi tervest Eestist ja vahel kaugemaltki.
Õhtusel ajal või kevaditi noore pilliroo tärkamise ajal ka päeval, võib vaatetoruga näha luhas toituvaid põtrasid (kevaditi koos väikeste vasikatega).
Vedamise korral võib tornist näha merikotkast või konnakotkast. Ilmade soojenemise korral on luht täis toonekurgi, ka musta toonekurge näha pole võimatu.
Hanila vallast on Kloostri torni pisut pikk maa sõita, aga kui külastada oma ringreisil ka Penijõe külastuskeskust, tasub põigata umbes 5 km suurest teest kaugemale. Viimased 2 km on tee küll porisevõitu, aga vaade tornist ja lootus näha nii linde kui suuri loomi tasub vaeva.

Lähim vaatamisväärsus on Penijõe külastuskeskus, kaugus umbes 5 km.
Lähim toitlustus Lihulas, kaugus umbes 7 km või Risti-Virtsu maantee ääres, 6 km kaugusel.
Lähim majutus Hanila vallas kas Voosemetsa või Pivarootsi tuuliku puhkeküla.

B. Hanila piirkond

PUHTULAID
Vana nimega Puhtulaid ehk Puhtu poolsaar asub Virtsust 4 km lõuna pool Rame lahe suudmes. Poolsaare põhjaosas asuva väravani saab autoga, edasi tuleb matkata jala. Endises pargis on lubatud liikuda mööda teid ja radu, samuti käia mererannas.  Puhtu linnud on kultuslik teema, kuna siin on neid vaadeldud ja uuritud teatavate vaheaegadega juba 19. sajandist peale. Püsivad rändevaatlused toimuvad juba ligi pool sajandit, kuna poolsaare lõunatipus asuva Lausu sääre ning Muhumaa vaheline väin on kevaditi väravaks umbes 3 miljonile pesitsusaladele ruttavale veelinnule. Arvukamateks Arktikasse tõttavateks liikideks on sõtkas, must- ja tõmmuvaeras, aul, soopart, mustlagle, valgepõsk-lagle, järvekaur ja punakurk-kaur.  Sügiseti kogunevad Puhtu ümbruse lahtedele viupardid, sõtkad ja mitmed vardiliigid. Ka Puhtu mets on rikkaliku linnustikuga. Seal võib kohata põõsalinde, lehelinde, keskmisest märksa suurema tihedusega pesitsevaid laulurästaid, musträhni, hallpea-rähni, väike-kirjurähni, väänkaela, kuldpea-pöialpoissi, käblikut, musträstast, mitmeid tihaseliike, händkakku, rändeajal mänsakut ja pasknääri, punarinda, porri, võsaraati, puukoristajat jt.

Kaugus lähima naabrini:   Virtsu kaubanduspiirkond asub umbes 4 km kaugusel. Laelatu puisniidule on 3,5 km. Otse üle mere ida pool paistab Pivarootsi tuulik, aga teed mööda tuleb sinna sõita ligi 9 km  Teenindus lähikonnas:   Virtsus on „Konsumi“ kauplus, mitmed söögikohad, 2 bensiinijaama. Lähim ööbimisvõimalus on Pivarootsi tuulikus. Aeg-ajalt on ka Puhtu bioloogiajaam pakkunud koha ette broneerinud juhukülalistele ööbimisvõimalust.

VIRTSU-LAELATU RAUDTEETAMM
Nii kevadel kui sügisel võib Laelatu raudteetammilt näha Rame lahel ja Mõisa lahel peatuvaid veelinde, näiteks laulu-, väike- ja kühmnokk-luiki, sõtkaid, jää-, rohu- ja väikekosklaid, punapea-varte, viuparte, harvem tuttvarte. Tavaline on sinikael-part, veidi vähem näeb luitsnokk-parti, piilparti, rägaparti, sooparti. Tavaline on hallhaigur, juhuslikult võib kohata hõbehaigrut. Rannikul võib rände ajal näha või kuulda mudatildrit, vihitajat, tumetildrit, tikutajat, mudaneppi ja teisi. Roostikus kuuleb rästas-roolindu ja kõrkja-roolindu. Vahetevahel võib kohata väikeste salkadena ka roohabekat. Kaugemal roostikus kuuleb hüüpi, toidujahil lendab mööda roo-loorkull, soo-loorkull või merikotkas. Rändeajal võib juhuslikult näha kalakotkast. Laelatu pusiniidu servas võib kevaditi kuulda või näha händkakku, värbkakku, hallpea-rähni ja musträhni. Laelatu puisniidu linnustik on üsna liigirikas (metskiur, lehelinnud, põõsalinnud, käosulane, puukoristaja, väänkael, peoleo jt.).

Lähim vaatamisväärsus ongi naabruses asuv Laelatu puisniit või 3 km kaugusel asuv Puhtulaid.
Lähim öömaja on Pivarootsi tuuliku puhkeküla.
Lähim söögikoht on Virtsu Säherdune kohvik või sadamakohvik.
 
     
 
     
TUHU
Oidrema-Tuhu soostik on Lääne-Eesti üks suurimaid soostikke, paiknedes vaid 10 km kaugusel merest on ta oma arengulooliselt noor. Idapoolset osa nimetatakse Tuhu madalsooks, läänepoolset Tuudi rabaks. Sõjajärgselt püüti küll sood kuivendada, kuid õnneks jäi siiski suurem osa inimtegevusest puutumatuks.

Tuhu sood läbiva maantee äärde on rajatud lühike laudtee, mis läbib soo arengu erinevaid etappe. Rada algab ja lõpeb maanteel, seega tuleb raja alguspunkti tagasi saamiseks mööda väikest maanteed tagasi kõndida. Laudtee on kaarekujuline ning 1,1 km pikk. Väike kõrvalharu lõpeb pinkidega varustatud puhkekohaga. Rada on varustatud infotahvlitega (1 suur stend maantee ääres ja 3 väiksemat rajal).

Soos võib aeg-ajalt lendamas näha kaljukotkast, kelle toidulaua moodustavad pisiimetajad ja väiksemad linnud. Teine suurem soolind on sookurg, kes ehitab pesa otse maapinnale, olles peidetud laukasaartele, mändide vahele või põõsastikku. Isegi neis paigus, kus sookurg on tavaline, asetsevad lindude pesad teineteisele harva lähemal kui viis-kuus kilomeetrit.
Mudatildri elupaigad on seotud ainult rabadega, eelistades märjemaid paiku - laukaid, älveid ja siirdesoo lagedamaid kohti. Kevadisel pesitsusajal kuuleb külastaja korraga 2-3 mustsaba-viglet ja 4-5 tikutajat.
Küllalt tõenäoline on kohata soo-loorkulli ja punajalg-pistrikku. Ka hallõgija pole võimatu.
Porss, mida võib ohtralt leida nii siirdesoost kui rabast, on paju meenutav aromaatse lõhnaga taim. Lehti on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks.  Eestist lõunapoolsematel aladel muutub porss haruldaseks. Maikuus õitseb massiliselt ubaleht, mis teeb jalutuskäigu laudteel nauditavaks.

     

Lähim vaatamisväärsus Hanila piirkonnas on Vatla linnamägi (Linnuse mägi), mis jääb umbes 6-7 km kaugusele.
Lähim majutuskoht on Pivarootsi tuuliku puhkeküla, mis on umbes 12-13 km kaugusel.
Lähim toitlustuskoht on Lihulas, kuhu on 30 min sõitu.

LINNUVAATLUS VIRTSU MAJAKA ALL
Suure väina arktiliste veelindude rännet on hea jälgida Virtsu majaka all, kus on sageli ennast sisse seadnud ka professionaalsed linnuteadlased ja linnuhuvilised. Viimastel aastatel on näha olnud radarseadmega varustatud mikrobussi, mille abil on tõhus jälgida kaugemate, kõrgemate ja suuremate linnuparvede dünaamikat.
Parim aeg vaatlusteks on aprilli lõpust mai viimase dekaadini. Sagedamini kohatavad liigid on must- ja tõmmuvaeras, aul, kaurid, sõtkas ja mustlagle.

 
 
     

Lähimad vaatamisväärsused on Puhtulaid ja Laelatu puisniit, samuti Virtsu ümbruse tuulepargid, Werderi linnus ning Kirsi vanasõidukite muuseum
Lähim majutuskoht on Algallika või Pivarootsi tuuliku puhkeküla.
Lähim toitlustuskoht on Virtsu Säherdune kohvik või sadamakohvik.

PIVAROOTSI POOLSAAR
Suure väina arktiliste veelindude rännet on hea jälgida ka Pivarootsi poolsaarel, eriti selle tipuosas. Parim aeg vaatlusteks on aprilli lõpust mai viimase dekaadini.
Sagedamini kohatavad liigid on must- ja tõmmuvaeras, aul, kaurid, sõtkas ja mustlagle.
Pivarootsi ja Rame lahel võib kohata ka mitmeid siselahtedel peatuvaid parte ja varte, samuti väike- ja laululuiki ning valgepõsk-laglesid. Haruldane pole ka merikotkas, keda võib näha kividel istumas või mööda lendamas.
Pivarootsi poolsaare rannik on sobilik peatuspaik kahlajatele (liivatüll, tildrid, rüdid, merisk, juhuslik plüü või haruldane hallkibu), kadastikus võib kohata huvitavaid värvulisi, näiteks vööt-põõsalindu ja punaselg-õgijat.

Lähim vaatamisväärsus on Nehatu soo või Laelatu puisniit. Kummalegi poole saab umbes 20 minutiga, kuid Nehatu järvede juurde on ligipääs raskendatud.
Lähim majutuskoht on Pivarootsi tuuliku puhkeküla.
Lähim toitlustus on Virtsu Säherdune kohvik või sadamakohvik umbes 30 min kaugusel.

 
     

KIILI SOO JA MÕISAKÜLA RABA


Kiili soo ja Mõisaküla (Massu) raba moodustavad järjekordse dünaamilise tsükli endiste rannikujärvede kinnikasvamises. Erineva vanusega veekogudest on saanud erineva vanusega sood. Kiili soo kujutab endast paari seni avatud järvesilmaga madalsood, Mõisaküla raba on noorema kuni keskmise vanusega raba, kus siiski pole veel laukaid kujunenud. Suuremalt jaolt on tegemist siirdesooga. Kiili soos võib näha peatuvaid sookurgi, mitmeid kahlajaid, samuti põtru, metssigu, metskitsi ja aeg-ajalt ka ala läbivaid hunte või ilveseid. Viimastel aastatel on rohkesti rebaseid ja kährikuid.


Lähim vaatamisväärsus on Mõisaküla salumägi umbes 10-15 min kaugusel ning Salevere salumägi umbes 30 min kaugusel.
Lähim majutuskoht on Algallika puhkemaja 25 min kaugusel.
Lähim toitlustuskoht on Virtsus Säherdune kohvik või sadamakohvik.