«
»

Kloostri torn, luht ja jõgi


Kloostri linnuvaatlustornist saab hea ülevaate Kasari luhast. Nii kevad- kui sügisrände ajal on kõige atraktiivsemaks haneliste ja sookurgede ränne ning peatumine. Kõrgveeseisu ajal ulatub madal veepeegel kaugele luhale põõsastike vahele.
Kasari jõgi on Matsalu Rahvusparki läbivaks arteriks. Ujutavad ju selle jõe veed regulaarselt üle märkimisväärse osa, ligi veerandi rahvuspargi maismaast ehk umbkaudu 40 ruutkilomeetrit luhtasid.
Sildade ümbruses on Kasari jõgi kiirevooluline ja kärestikuline, kus on ka mitmete kalade kudepaigad. Ökoloogiliste tingimuste ja kalastiku koosseisu põhjal kuulub Kasari jõe keskjooks särje-haugi ning alamjooks särje-haugi-tursa jõe tüüpi. Jõgi on kalanduslikult väga tähtis ka siirdekalade, eriti vimma, poolsiirdekalade ja paljude rannikumeres toituvate mageveeasukate sigimispaiga ja rändeteena. Tuntuim nähtus nii sildade ümbruses kui ka Kloostri kandis on kevadine särje kudemine, mis meelitab kokku sadu kalahuvilisi tervest Eestist ja vahel kaugemaltki.
Õhtusel ajal või kevadeti noore pilliroo tärkamise ajal ka päeval, võib vaatetoruga näha luhas toituvaid põtrasid (kevadeti koos väikeste vasikatega).
Vedamise korral võib tornist näha merikotkast või konnakotkast. Ilmade soojenemise korral on luht täis toonekurgi, ka musta toonekurge näha pole võimatu
Hanila vallast on Kloostri torni pisut pikk maa sõita, aga kui külastada oma ringreisil ka Penijõe külastuskeskust, tasub põigata umbes 5 km suurest teest kaugemale. Viimased 2 km on tee küll porisevõitu, aga vaade tornist ja lootus näha nii linde kui suuri loomi tasub vaeva.