«
»

Kõmsi kalmed

Kõmsi õigeusukiriku läheduses on paepealsel karjamaal näha mitut kivikalmet. Suur paarikümne tarandiga kalme asub kirikust umbes 200 meetrit lääne pool.
Tegu on esimeste Läänemaal läbi uuritud tarandkalmetega – juba 1914. aastal viis A. Friedenthal sealsel suurel kalmel läbi proovikaevamised, kust saadi erakordselt huvitav leiumaterjal.

Hiljem on kalmeid korduvalt uuritud, sealjuures on ühetarandiline kalme rekonstrueeritud, suurest tarandkalmest aga vaatamisväärsuseks jäetud müürid. Suur ida–lääne suunas orienteritud tarandkalme koosnes paarikümnest tarandist, millest suurimad ja vanimad tarandid asusid kalme keskel, väikseimad kirstulaadsed kalme mõlemas otsas. Mõlemasse kalmesse oli algselt maetud peamiselt põletamata, hiljem ka tugevasti põletatult. Lisaks leiti suurest tarandkalmest 17. sajandil sinna maetute jäänuseid. Algselt dateeriti kalmed 1.-2. sajandisse, hilisemad uuringud näitasid, et suur tarandkalme on rajatud juba I aastatuhande I poolel eKr ning sinna maeti kuni ajaarvamise vahetuseni. I kalme on ilmselt rajatud II-st veidi hiljem ning olnud kasutusel lühemat aega.

Kõmsi muististe kaevamised on heitnud palju valgust Lääne-Eesti hõimude ajaloole ja näidanud, et siin tekkis I aastatuhande lõpus e.Kr üsna tihe maaviljelusest elatuv asustus. Tähelepanuväärne oli kalmete leiumaterjal. Sellest enamiku moodustasid pronksist käevõrud ja spiraalsõrmused, pronksist ning rauast karjasekeppnõelad, rauast õõskirved, noad, üheteralise mõõga katkendid, kitsateraline kirves ja nooleots. Haruldasteks leidudeks olid Volga-Okaa ja Dnepri ülemjooksu aladelt pärit lehekujulise peaga pronksist ehtenõel, mitmesugused ehtenaastud, aga ka õhukeste lamedate otstega kaelavõrud.

Kalmed on hästi juurdepääsetavad ja hooldatud. Asukoht Kõmsil, peaaegu otse Risti-Virtsu maantee ääres, Lihulast 13 km, Virtsust 10 km.


Piltide autor: Arno Peksar