«
»

Massu Mõis

Refereeritud Eimar Kaasiku artiklist “400-aastane Massu mõis”, LE , 19.12.1996)

Arhiivimaterjalides on Massu mõisat esmakordselt mainitud 1596. aastal. Sel ajal kujunes välja põhiline mõisate võrk. Massu mõis tegutses üle 300 aasta.
Algselt kuulus mõis Nicolaus Raskile. Tema surm 1599 tegi mõisaomanikuks William Grimi. 1606-1612 kuulus Massu von Roseni perele ja 1613. aastast Haapsalu asehaldurile Johan Maydellile. Maydelli surma järel omandas mõisa Paadrema parun Otto Uexküll. Pärast Põhjasõda sai Massu omanikuks Friedrich von Gersdorff, kellele kuulus samal ajal ka Tuudi mõis. 1765-1840 olid Massu peremeesteks Pistohlkorsid, rootsi päritolu aadlikud. Massule lisaks kuulusid neile ka Illuste ja Paatsalu mõis. 1840 asus Massusse Bremenite suguvõsa, naabermõisate Voose ja Mõisaküla omanikud. Bremenid müüsid 1911 oma valdused Arnold von Winklerile. Viimane müüs 1917 Massu, Voose ja Mõisaküla omakorda Henri von Pistohlkorsile, kes jäigi viimaseks mõisaomanikuks.

Arhiivis on säilinud Massu mõisahoonete kirjeldus 1688. aastast. Peamised hooned (härrastemaja, valitseja ja teenijate elumaja, ait ning tall koos vankrikuuriga) paiknesid tollal ümber neljakandilise siseõue. Nii härrastemaja kui teiste majade katused olid sel ajal tehtud roost, ainsaks erandiks laudkatusega viinaköök. Tuleohtlikud hooned, nagu rehi, kuivati, sepikoda ja saun, jäid keskusest eemale, samuti loomapidamishooned. Selline mõisaplaneering püsis kaks ja pool sajandit.

1840. aastal mõisa omandanud Bremenid ehitasid mõisa ulatuslikult ümber. Uue planeeringu järgi seisis härrastemaja kõrvalhoonetest eraldi pargi keskel. Majandushooned eraldati pargist Mäense-Virtsu maanteega. Mõisa uus peahoone ehitati klassitsistlikus stiilis, kuhu kuulusid esindusliku sammastikuga fassaad ja lai terrass-trepp. Ka peahoone uus sisekujundus oli mõisale omasem. Peegelvõlvlaed, parkettpõrandad, pilkupüüdva kujundusega välis- ja siseuksed, valgetest ja värvilistest kahhelkividest ahjud. 1920.–1930. aastatel ehitati kooli käsutusse läinud maja kapitaalselt ümber, nii et ühtki algse interjööriga ruumi mõisamajas ei säilinud.

Praegune seisukord on üsna kesine, kuid mõis on taas eraomandis ning uued omanikud, kes elavad kohapeal, tegelevad jõudumööda remondi ja restaureerimisega. Teelt  on vaadeldavad eelkõige tee ääres asuvad abihooned (tutvumiseks kuluv aeg umbes 15 minutit). Kaugus Virtsu mõisapargini 13 km (20 minutit sõitu). Lähim majutus Voosemetsa (3 km), kauplus ja postkontor Kõmsil (3 km). 

Pildid: A. Peksar