«
»

Suitsu torn

SUITSU TORN JA METS
 
Seitsmekümnendate lõpus rajatud Matsalu kõrgeim torn (21 m). Asub Suitsu jõe vasakul kaldal, Matsalu metsa servas. Tornist avaneb vaade Matsalu omapärasele maastikule, kus kõrvuti laiuvad roostik, rannakarjamaad ja silmapiiril kitsa ribana Matsalu laht. Tornist läänes asuv Läänemaale iseloomulik mets oli varem puisniit, mis nüüdseks on võsastunud. Hea on siin kuulata linnulaulu - olenevalt aastaajast võib kuulda metsvinti, lehelinde, ööbikut, peoleod, kägu jt lehtmetsadele tüüpilisi linde.

Kirikuküla ehk Suitsu küla jääb Hanila piirkonna objektidest kaugemale (Risti-Virtsu maanteelt Penijõe-Kloostri ristilt umbes 5 km), seega tasuks sinna minna juhul, kui külastatakse Penijõe külastuskeskust.
Suitsu külas näeb Viita ja Allika puisniitu, mis mõlemad on väga liigirikkad (kuni 56 liiki ruutmeetril), samuti Viita loopealset. Allika puisniit jääb Suitsu tee pealt, endise karjalauda juurest umbes 1 km läände, Viita talu loopealne ja heinaaed on tee kõrval ja seal on ka infostendiga parkla. Küla all roostiku pool on Saare soon ja Saare mägi, mille ümbrus on äärmiselt rikkaliku kahepaiksete faunaga ning mis on ka kõrede taasasustamise projektala. Rohustut aitavad madalana hoida lihaveised, teiste hulgas ka atraktiivsed šoti mägiveised. Kirikukülas on mitmeid arhitektuurimälestisi (rehielamute kompleksid). Suitsu jõe ääres on ridamisi vanad rookatustega paadi- ja võrguonnid, millest osa on renoveeritud. Suitsu silla juurest saavad alguse paadiekskursioonid Suitsu ja Kasari kanalitele ning jõesuudme ümbruse roostike vahele.
Teisel pool jõge on puisniiduilmeline lamminiit ja lammimets, mille servas tasub külastada 21,5 meetri kõrgust vaatetorni. Parim vaade on alla metsale, kõrval looklevale Suitsu jõele ja eemal laiuvale luhailmelisele rannaniidule ning roostikele.
Lammimets on iseäranis atraktiivne maikuus, kui lisaks muudele õitsevatele taimedele on kohalik „pokumaa“ tulvil suurte õitega lodukannikest.
Muide – siinsamas oli veel 60 aastat tagasi Matsalu lahe rand. Suitsu jõgi suubus umbes 500 meetrit allpool otse lahte, mitte Kasari kanalisse nagu tänapäeval. Suurem osa sellest paarist tuhandest hektarist roostikust ongi kujunenud viimase 60 aasta jooksul.
Suitsu jõge palistasid paarkümmend aastat tagasi kõrgekasvulised haavad ja sanglepad, mis moodustasid ladvast kokku kaardudes paiguti kauni tunneli. Praeguseks on siia kolinud koprad platsi puhtaks langetanud. Paadiga alla sõites näeb kallastel mitmeid kuhilpesi.
Jõe ülemjooksul on kaldad parasjagu nii kõrged, et paljandub pisut pinnast, kus võib pesitsemas leida nii kaldapääsukest kui jäälindu. Ülalpool, Petaaluse külas on muistne ohvriallikas ja Hiielageda ohverdamiskoht. 

 
Fotod: Arno Peksar