«
»

Tuhu

 

Tuhu Soo 
Oidrema-Tuhu soostik on Lääne-Eesti üks suurimaid soostike, paiknedes vaid 10km kugusel merest on ta oma arengulooliselt noor. Idapoolset osa nimetatakse Tuhu madalsooks, läänepoolset Tuudi rabaks. Sõjajärgselt püüti küll sood kuivendada, kuid õnneks jäi siiski suurem osa inimtegevusest puutumatuks.

Tuhu sood läbiva maantee äärde on rajatud lühike laudtee, mis läbib soo arengu erinevaid etappe. Rada algab ja lõppeb maanteel, seega tuleb raja alguspunkti tagasi saamiseks mööda väikest maanteed tagasi kõndida. Laudtee on kaarekujuline ning 1,1 km pikk. Väike kõrvalharu lõppeb pinkidega varustatud puhkekohaga. Rada on varustatud infotahvlitega (1 suur stend maantee ääres ja 3 väiksemat rajal).

Soos võib aeg-ajalt lendamas näha kaljukotkast, kelle toidulaua moodustavad pisiimetajad ja väiksemad linnud. Teine suurem soolind on sookurg, kes ehitab pesa otse maapinnale, olles peidetud laukasaartele, mändide vahele või põõsastikku. Isegi neis paigus, kus sookurg on tavaline, asetsevad lindude pesad teineteisele harva lähemal kui viis-kuus kilomeetrit.
Mudatildri elupaigad on seotud ainult rabadega, eelistades märjemaid paiku - laukaid, älveid ja siirdesoo lagedamaid kohti. Kevadisel pesitsusajal kuuleb külastaja korraga 2-3 mustsaba-viglet ja 4-5 tikutajat.
Küllalt tõenäoline on kohata soo-loorkulli ja punajalg-pistrikku. Ka hallõgija pole võimatu.
Porss, mida võib ohtralt leida nii siirdesoost kui rabast, on paju meenutav aromaatse lõhnaga taim. Lehti on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks.  Eestist lõunapoolsematel aladel muutub porss haruldaseks. Maikuus õitseb massiliselt ubaleht, mis teeb jalutuskäigu laudteel nauditavaks.
 
Piltide autorid: Arno Peksar, Peeter Vissak