«
»

Uisu pank


Virtsust põhja pool võib näha erilaadset maastikku – madalat rannikumerd, mis paiguti läheb üle madalaks tasaseks rannaniiduks. Osaliselt piirneb see huvipakkuva rannamoodustisega – madala domeriitpangaga.
Uisu pank on ulatuslik kuni kolme ja poole meetri kõrgune astangurand. Astangul paljanduvad Jaani lademe domeriidid, milles esineb püriidi kogumikke ehk rahvakeeli „kassikulda“, samuti mitmesuguseid kivistisi: käsijalgseid, harvem trilobiite, gastropoode ja peajalgseid. Pangal on hästi jälgitav mere tänapäevane geoloogiline tegevus. Kuna paljanduv domeriit on pehme kivim, allub ta kergesti mere murrutavale tegevusele. Panga lõunaosas on moodustunud kaks neemikut, millest ühel asunud ja kitsa maasääre abil maismaaga ühendatud saarpanga uhtus ära 2005 aasta jaanuaritorm. Mõlemat neemikut ümbritseb mere poolt rändrahnude vöönd. Võib arvata, et rahnudel on tähtis roll neemikute kujunemises. Rahnude vööndid on kaitsnud nende taga asuvaid rannaastangu osi mere murrutava tegevuse eest, välja arvatud ekstreemselt kõrge veeseisu korral. Ka põhjapoolse neemiku muutumine saarpangaks on ilmselt lähemate aastate küsimus - seda "mandriga" ühendava maasääre laius on kohati ahenenud ühe meetrini.

Pinnakattesse ja panka on puhandunud Uisu ehk Jôeoja, mille alamjooksul on kujunenud paarisaja meetri pikkune ja paari meetri sügavune arvukate domeriidijärsakutega kanjonorg.

Uisu kandis on tõenäoliselt varem olnud sadamakoht või ka mitu, kust mindi merele omaaegse väikelaeva uisuga. Siitkaudu oli aastaid tagasi kavas ehitada kurikuulus Saaremaa sild, mis oleks viinud otse üle Kesselaiu. Viimastel aastatel on otseühendust kasutatud talviti paksu ja sileda jääga, Looduse Omnibussi Kesselaiu jääretkedeks.
Lähemad majutuskohad: Kõrtsi talu, Algallika külalistemaja, Voosemetsa turismitalu.
Fotod: Arno peksar