«
»

Vatla linnus

Vatla linnus ehk Linnuse maalinn
Muinasaja lõpul rajatud Vatla maalinn (ka Linnuse või Karuse maalinn), ringvalliga ümbritsetud neemiklinnus, asus Linnuse küla lähedal Linnuse otsamoreenseljaku loodeotsal. Ebakorrapäraselt ovaalse linnuseõu suurus on umbes 1700 ruutmeetrit. Kaitserajatise tugevaimaks osaks on idaküljel otsavall, mille välisjalamil on täisvarisenud vallikraavi lame nõgu. Otsavalli kõrgus on siseküljelt kuni 4,5 m, välisküljelt 5,5 m. Ülejäänud külgedelt on valli kõrgus 2-3 m, kusjuures valli välisnõlv liitub vahetult mäeseljaku 8-9 m kõrguse loodusliku nõlvaga. Arvatavasti oli 11.–13. sajandil maalinn muistse Karuse kihelkonna (Henriku Liivimaa kroonikas Cozzo ehk Kotsu muinaskihelkonna) keskus.

Linnuseõue kultuurikiht on tublisti kannatada saanud: varem oli see põllu all, hiljem aga valati siia tsemendist tantsupõrand, millega hävitati muinasjäänused linnuse keskosas. Sissekäik linnusesse oli arvatavasti selle idapoolses küljes. Kagupoolne sissepääs kaevati alles 1950-ndate aastate keskel. Linnust ümbritsesid madalad heinamaad ja sood. Linnusest 2,5 km kauguselt on leitud kivitee jäänuseid, mida peetakse linnuse ja selle ümbruse ühendusteeks mererannaga.
Asukoht Koti – Vatlamäe maanteest umbes 1 km põhja pool, kaugus Koti ristist 5,5 km. Maantee ääres viit.

Vatla ja Linnuse ümbruse muistised
Linnuse ümbruses on hulk muistiseid. Kõige vanemad neist on I aastatuhandest eKr kultuseobjektidena kasutatud väikeselohulised kivid, millest üks asub külast seljakule viiva tee linnusepoolses veeres ja teine natuke maad linnusest loode pool. Nii seljakult kui selle külapoolselt jalamilt, samuti külast endast on aegade jooksul pidevalt kogutud muinasleide (savinõukilde, tulekivitükke, münte jm.). 1972. a. proovikaevamiste käigus leiti, et nooremal rauaajal on siin olnud hajali paiknevate üksikute omaette seisvate õuedega asula.

Linnuse külas on vana ohvriallikas Kaie kaev, millega on seotud rohkesti muistendeid.
Vatla maalinnast ligi 1 km kaugusele jääb Pajumaa kivikalme, kust on juba 19 sajandil saadud rohket leiumaterjali. Kalme oli kasutusel peamiselt nooremal rauaajal 9. - 13. sajandini.

Vatla kivikalmete rühm on Vatla mõisa ja kooli lähedal põldudel loode pool Vatlamäe-Vatla kooli teed Vahtramäe pere ja vanade rehevaremete vahelisel karjamaal. Üks ilusamaid ja ideaalses korras hoitud Lääne-Eesti kivikirstkalmeid, mille läbimõõt on 11 m ja kõrgus 0,75 m, asub otse Vahtramäe pere elumaja nurga juures ning paistab juba kaugelt silma. Kalme põhja- ja kirdepoolsel küljel on näha kaarjalt asetsevaid suuri raudkive, mis moodustavad nähtavasti kalmet piirava ringmüüri.
Maanteele lähemal asub üks tarandkalme, mille läänepoolses osas on näha põikmüüre, siin asub veel 1-2 osaliselt lõhutud kalmet.

Vatla kalmetest on leitud põletamata luutükke (tarandkalmest ka nõrgasti põletatud luid ja savinõukilde). Kalmistu on dateeritav 1.-2. sajandisse. 

Piltide autor: Arno Peksar