«
»

Virtsu Praamisadam

Virtsu sadama põhifunktsioon on Kuivastu –Virtsu parvlaevaliini teenindamine.
Sadamas on 8 kaid. Kolm kaid on parvlaevade teenindamiseks ning varustatud kaldarampidega, kaks ujuvkaid on jahtide ja kaatrite teenindamiseks ning uus 160 m pikkune kaubakai teenindab kaubalaevu. 

Suurima sadamas vastuvõetava laeva pikkus on 120 m, laius 20 m ja süvis 6,5 m.
Lastide ümberlaadimiseks on sadamas mobiilsed tõsteseadmed.

Reisijate ja jahituristide jaoks on sadamas olemas kohvik, kauplus, postiteenus, duši ning sauna kasutamise võimalus. Teenuste hulgas on ka piirivalve, toll, magevesi, elekter, WC, jäätmete ja pilsivee vastuvõtt, pisiremont, ilmateade ning videovalvega tasuline parkla.

2011. aastal  toimus Virtsu – Kuivastu – Virtsu liinil ligi 14 tuhat reisi, üle väina viidi üle poole miljoni sõiduki ja 1,3 miljonit reisijat. Samal aastal heisati MTÜ Hoia Eesti Merd poolt välja antav Kotkalipp teiste hulgas ka Virtsu sadamas.


Virtsu sadama ajalugu

Esimesed teadaolevad andmed Suure väina ülevedudest pärinevad aastast 1459 ning seonduvad  Virtsu mõisaga. Ühenduse pidamiseks oli lai, suhteliselt väikese süvisega 10-12 m pikkune pealt lahtine purjepaat - väina uisk. Korrapäraseks muutus ülevedu väinadel samaaegselt regulaarse postiühenduse korraldamisega saarte ja mandri vahel. Ühenduse pidamine mandri ja Muhumaa vahel oli 17. sajandil tehtud ülesandeks Virtsu sadamas asunud kõrtsile. Põhjasõja järel algas posti- ja reisijateveo korraldamine ja postijaamade võrgu väljaarendamine. Uisk randus praeguses kalasadamas, kust algas ka  jäätrass.

1888. aastal alustas Virtsu ja Kuivastu vahel sõite esimene aurulaev "Sirius", millele lisandus 1902. aastal jäälõhkuja tüüpi aurulaev "General Surovtsev". Viimane pidas ühendust kuni 1918. aasta lõpuni, mil vene väed ta karile ajasid. 30-ndateks aastateks läks üleväinavedu Sergo ja KO kätte, liinil olid laevad "Rudolf" ja "Viire". Sadam viidi üle praegusesse asukohta.

Teise Maailmasõja järgsel ajal tõusis Virtsu sadama osatähtsus. Sadam kuulus Tallinna Merekaubasadamale. 1955. aastast oli käigus reisilaev "Morjak". 1956. aastal tuli ühendust pidama uut tüüpi praam-jäälõhkuja "Sõprus", millele järgnesid "Suurupi", "Severodvinsk", "Viimsi".
Sadama kaisid pikendati, ehitati juurde parvlaevakai, süvendati akvatooriumi. 1982. aastal sai valmis uus sadamahoone. Praam-jäälõhkuja "Tehumardi" töölerakendamisega 1974. aastal tagati ilmastikust sõltumatu ühendus Virtsu ja Kuivastu vahel. 1994. aastal anti Virtsu sadam EV Teede-ja Sideministeeriumi poolt moodustatud RAS Saarte Liinid haldamisele. Laevaühendust teostab AS Saaremaa Laevakompanii.  Alates 1997. aastal on liinil tänapäeva nõuetele vastavad parvlaevad.

Sadam on soodne koht pikemaks parkimiseks ja retke alustamiseks. Siin on võimalik hankida täiendavat informatsiooni logistika, transpordi ja vaatamisväärsuste kohta. Sadamas on toitlustamine, WiFi, sularahaautomaat, bussipeatus jmt. Virtsu lähikonnas asuvad majutuskohad: Kõrtsi talu, Algallika külalistemaja, Voosemetsa turismitalu, Pivarootsis asuvad  majutuskohad.
 
Virtsu Praamisadam A. Peksar. P. Vissak P. Vissak
     
Praam hommikuses udus. P. Vissak P. Vissak A. Peksar