«
»

Virtsu mõis


Virtsu mõisa park.
Keskajal oli Virtsu läänistatud Uexküllide aadliperekonnale, kes lasid 15. saj. keskel tollasele Virtsu saarele ehitada võimsa kivist vasallilinnuse. Linnus hävis 1534. a. talvel lahingus ning on sestpeale varemeis. 1777. aastal omandas mõisa Karl Thure von Helwig, kes rajas uue mõisaansambli. Uus mõisasüda ehitati esindusliku barokse kompleksina endise Virtsu saare, praeguse poolsaare keskossa, linnusevaremetest pooleteise kilomeetri kaugusele kagusse. Puidust peahoone oli keskelt kahe-, põhiosas aga ühekorruseline. Ülejäänud mõisakompleks oli sümmeetrilise paigutusega ning orienteeritud peahoonele. 1853. aastast alates kuulus mõis Uexküllidele. Viimane omanik enne võõrandamist oli Elisabeth von Uexküll. Praegu on peahoone ja paljud kõrvalhooned hävinud. Enamik suurejoonelistest ehitistest hävis I maailmasõjas. Säilinud on endise peahoone keskteljel asuv barokne viilkatusega väravahoone, mis praegu moodustab mõisa tähelepanuväärseima osa. Selle keskosa on kahekordne – alumine korrus on laia ja kõrge väravaavaga. II maailmasõjas kannatas rängalt ka Virtsu park. Peahoone keldrid kohandati 1970. aastatel baariks.

Park rajati 18. saj. IV veerandil koos peahoonega. Peahoone taga asus müüriga ümbritsetud regulaarpark, mille lõpetas barokne väravaehitis. See on säilinud ehitistest kõige tähelepanuväärsem. Kunagisest regulaarpargist annab tunnistust sirge, parki poolitav tee omaaegse härrastemaja keskteljelt väravahooneni. Kahel pool teed paiknes terrassiline barokkaed, kujundatud ilmselt ehispõõsaste ja lilleparteritega. Pargi idaküljel ja väravatornipoolsel küljel on taastatud vanad pargiteed koos puuderidadega. Peahoone väikesele esiväljakule on kiirtena suunatud pikad lehtpuualleed. Esiväljakul paiknevad mõned vabamalt paigutatud puudegrupid. Väikseid puuderühmi on ka kõrvalhoonete ümber. Pargi pindala on 4,6 ha.

Pilte ja 3D animatsiooni pargikompleksist vt.:
http://www.virtsu.ee/ajalugu/virtsu-mois.html

Praeguseks on säilinud väravaehitis ja mõned kõrvalhooned, millest osad on varemetes. Virtsu arenguselts tegeleb tasapisi parki ümbritsenud müüri taastamisega. Kohapeal on võimalik saada lisainfot, giid eelneval kokkuleppel. Mõisaparki saab külastada aastaringselt, parim aeg suvel jaanitule või merepäeva ajal. Pargi ja kompleksi säilinud hoonetega tutvumiseks kuluv aeg on 30 minutit kuni 1 tund. Virtsus on kauplus, mõned kohvikud ja praamisadam. Lähim majutus Pivarootsis või Voosemetsas.