«
»

Voose mõis

Voose mõis (Wohsell, Woβel, Wosel, Wosell) rajati 1664. a Lihula kõrvalmõisana. See teave pärineb Lihula mõisatekompleksi valitseja Peter Skoghi kirjast oma härrale krahv Claus Tottile (Rootsi riigitegelane, riiginõunik, Liivimaa kindralkuberner) 8.11.1664. a Rootsi Riigiarhiivis Tottide kogus E. 5786.
 
Mõisale kuulus Christienthali karjamõis ja kolm küla – Voose (varem nimetatud ka Ose, Oose), Ridase (Roddis, Riddas) ja Kause (Kous, Kaus). Voose mõisa piirinaabriteks olid Karuse kirikumõis ja  Massu mõis.  
 
Rajamisaegne mõisamaja oli lihtne madal ühekorruseline, ühe korstna ja rookatusega puitehitis. Mõisa peahoonest kaugemal asuvad mõisa rehi, sepipada, saun ja laudad olid kiviehitised. Mõisal oli oma tuuleveski.
 
1870. a ehitas Voose mõisnik Leopoldine von Pohlmann vana härrastemaja kõrvale uue, osalt kahekordse, keskelt kolmekordse ning neljakordse torniga kivist härrastemaja. Voose uus härrastemaja oli esindusliku klassitsistliku arhitektuuriga luksuslik hoone. Eriti köitvad olid hoone 8-tahuline nurgatorn ja kaaraknad. Härrastemaja siseruumid paistsid silma oma suursugususega –  värvilistest kahhelkividest ahjud, dekoratiivse kujundusega uksed, paraadlik mööbel.
Härrastemaja loeti kaunimate hulka mitte üksnes Läänemaal, vaid ka Eestis. Mõisa park oli Läänemaa mõisaparkidest üks suuremaid. Pargis olid peateed, ringtee, ühendavad-hargnevad jalutusteekesed, saarte ja sildadega  tiigid, lehtla, iluaed, triiphoone ning rohuaed viljapuude ja marjapõõsastega.
1870-aastatel laiendati ka mitmeid Voose mõisa majandushooneid, s.h ehitati uus rehi, mis asus eraldi põllu peal ning mille mõõtmed olid 22 x 4 sülda.  Voose mõisale kuulus ka Koti kõrts.
Peamise liiklusteena oli  kasutusel Koti – Uplinna – Voose tee. Siit sai Kotilt Uplinna kaudu Voose ning edasi Salevere ja Saastna kanti. Praeguseks on tee läbitav jalgsi.
Voose mõis on kuulunud Tottide, Bielkede, von Helwigite ja von Bremenite suguvõsadele. Vooses valitsenud von Helwigitest on tuntuimateks riiginõunikuna tegutsenud Gustav von Helwig ja major Carl von Helwig.
Gustav von Helwig (1710–1784), mõisa omanik alates 1774.a, omandas Voose mõisale Karuse kiriku juurde maa, millele rajati  Voose (praegune Karuse) kalmistu.
Von Bremenite suguvõsa omas valdusi Harjumaal juba alates 1254. Alates 1897. a, mil  Voose mõisa pärisConstantin von Bremen (1860–1919), Leopoldine von Pohlmanni venna Otto Karl Moritz von Bremeni poeg, olid Voose ja Massu mõisal ühised omanikud.
1905. a sündis Voose mõisas Constantin von Bremeni poeg  Carl Siegfried Benjamin von Bremen, tuntud kui balti-saksa kirjanik.(Link: http://www.bbl-digital.de/eintrag/Bremen-Carl-Siegfried-Benjamin-1905-1941/)
1911.a omandas mõisa Arnold von Winkler, kes 1917.a  müüs mõisa Henri von Pistohlkorsile. Praegu katab Voose uhke härrastemaja aset rohukamar – 1920-tel aastatel Voose mõis lammutati  ning veeti ehitusmaterjalina laiali.
 
Mis sai  Voose mõisast pärast 1919.aastat, saab teada Voose külas Voose mõisa rehe juures asuvalt  teabetahvlilt või eelneval kokkuleppel  kohalikult giidilt. Huviline saab peatuda Voosemetsa turismitalu sissesõidu juures parkimisalal. Voose mõisa rehi asub 300 m vastassuunas  puude taga põllul. Tutvumiseks kuluv aeg umbes 30 minutit.
Vt. ka Voose mõisa infot: